mis juhtub, kui ma NIS2 kohustustele ei vasta

Järelevalve, parandus ja lõpuks sanktsioon

NIS2-kohustuste eirulamise korral toimub praktikas esmalt järelevalve ja võimalus miski parandada, alles seejärel — kui seda ei toimu — sanktsioon järelevalveavaldajalt. Cyberbeveiligingswet, NIS2 Hollandi ülevõtmine, annab järelevalveavaldajale vahendid kontrollimiseks, kas organisatsioon täidab hooletusmäära kohustust ja teatamiskohustust. Kes täpselt järelevalveavaldaja on, erineb sektori järgi; see on välja töötatud lehel milline toimetaja kontrollib minu sektorit NIS2 regulatsiooni alusel. Puuduste korral võib järelevalveavaldaja anda suuniseid, seada siduvaid juhiseid või hilisemal etapil asuda täitmisele.

Mida see konkreetselt tähendab, sõltub sellest, mis valesti läheb: hooletusmäära kümne kohustusliku meetme puudumine, teatamine, mis on hilja või ei tule, või tarneahela hindamine, mida pole tehtud. Teatamiskohustuse puhul on konkreetsed põhjused, mille korral teatada tuleb; see on välja töötatud lehel millal pean ma küberohtude juhtumi toimetajale teatama. Hooletusmäära puhul on tegemist rida meetmetega, mis kui tervikuna peavad olema korrektne, kirjeldatud lehel millised kümme abinõu pean ma NIS2 järgi võtma. Samuti on eraldi küsimus, kas juhatust saab isiklikult vastutusele võtta rikkumise eest, mida eraldi käsitletakse lehel juhatuse vastutus NIS2 rikkumise eest.

Alus direktiivis ja riiklikus seaduses

Kohustused, millele järelevalvet tehakse, pärinevad NIS2-direktiivi artiklist 21, mis määrab täitmiskohustuse koos kümnete meetmetega, ja eraldiseisvast teatamisohustusest; Küberturvalisuse seadus paneb need kohustused Eesti õiguse keelde ja reguleerib samal ajal järelevalveasutuse volitusi. Järelevalve täpne sisu ja sanktsioonid tulenevad sellest riiklikust seadusest ja järelevalveasutuste endi avaldistest, kaasa arvatud NCSC omast.